Kütte- ja jahutussüsteemide projekteerimine
Põrandküttel on mitmeid eeliseid: vaikne kütmisvõimalus, rohkem ruumi toas, väiksemad küttekulud, ühtlaselt soe ruum. Lisaks võib see olla sobivam lahendus astma või allergia puhul, sest selle kütmisviis ei liiguta õhku ja tolmu toas ringi.
Põrandkütte projekteerimisel arvutatakse ruumide soojuskaod vastavalt välispiirete suurustele ja u-arvudele ning optimaalse pealevoolu temperatuur, pannakse paika torustike paigutus ning määratakse juhtimissüsteem. Projekteerimisel on võimalik arvestada põrandakatte materjali valikuga.
Õigesti projekteeritud põrandküttesüsteem aitab tagada kütte mugavuse, turvalisuse ja ohutuse ning säästa energiat ja raha. Põrandakütte projekteerimine on seega mitmel põhjusel oluline. Eriti tähtis on see maasoojuspumba puhul, kuna soojuspump töötab seda efektiivsemalt, mida madalam on pealevoolu temperatuur.
Kütte kui tehnosüsteemi ühe osa muutmine kvalifitseerub ehitise ümberehitamiseks, mille jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis koos projektiga. Kui kodudes planeeritakse kütte-, ventilatsiooni- ja muid suuremaid ehitustöid, siis sageli arvestatakse ehitusprojekti koostamise või muutmise vajadusega. Näiteks kui soovitakse eramajja paigaldada maaküte koos vesipõrandaküttega või luuakse keskküttesüsteem. Vähem teatakse, et õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks ja seadistamiseks tuleb samuti koostada nõuetekohane projekt. Lisaks kohaliku omavalitsusega kooskõlastusele, võib olla vajalik saada naabrite nõusolek. Soovides paigaldada konditsioneeri korterisse, on vaja saada korteriühistu nõusolek.
Nõuetekohase projekti koostamine aitab tagada, et konditsioneer töötaks tõhusalt ja oleks võimalikult mugav kasutada. Projekteerimisel arvestatakse mitmeid olulisi aspekte: konditsioneeri võimsus, sobiv paigalduskoht sise- ja välisagregaadile, õhu liikumise planeerimine, elektritööd ja kaabeldus, konditsioneeri toru paigaldamise võimalused jne. Samuti pööratakse tähelepanu seadmei müratasemele, et vältida hilisemaid probleeme.
Kuigi õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumba paigaldus on üsna lihtne viis küttesüsteemi muutmiseks, siis tasub esmalt pidada nõu spetsialistiga ja vajadusel tellida projekt.
Küttesüsteemide projekt kuulub ehitusprojekti eriosade hulka ning nii nagu teiste tehnosüsteemide puhul, on ka selle projekti olemasolu nõutud. Oluline on planeerida eramajale, kortermajale või muule hoonele tõhus ja ökonoomne küttesüsteem, et soojusvarustus toimiks tõrgeteta. Lisaks sellele aitab projekteerimine tagada ohutuse, ehitusnormidele vastavuse, keskkonnasõbralikkuse ja kulutõhususe. Projektis kajastatakse hoone soojusvajadust, seadmete toimimise põhimõtteid, paiknemist ja suurust ning valitud soojusallikat.
Igal küttesüsteemil võivad olla omad eelised ja puudused. Sobivaima lahenduse valikul saab arvestada võimaluste ja eelistustega. Valitud küttelahenduseks võib olla maaküte, õhk-õhk või õhk-vesi soojuspump, keskküte, tahkekütusel töötav kamin, ahi jne. Keskküte võib olla taastuvenergia baasil – näiteks tuuleenergia, päikeseenergia – või traditsioonilise energiaallika baasil, näiteks gaasiküte. Keskkütte puhul eristatakse kaugkütet ja lokaalkütet sõltuvalt sellest, mitut hoonet varustatakse soojusega. Kaugküttega liitumise võimalus sõltub sellest, kas krundi läheduses on kaugkütte soojustrasse. Sõltuvalt valitud küttesüsteemist ja hoone võimalustest on teatud küttelahenduste puhul vaja valida radiaatorkütte, põrandakütte, õhk-kütte või muu kütteallika vahel.
Kokkuvõttes võib öelda, et küttesüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tasub olla põhjalik ja leida oma vajadustele ja võimalustele sobivaim lahendus.
Ventilatsiooni- ja suitsueemaldussüsteemide projekteerimine
Hoonete ventilatsiooni projekteerimine on vajalik mitmel põhjusel. Projekteerija arvutab ruumide õhuvahetuse, dimensioneerib magistraalid, valib sobiva ventilatsiooniseadme ja kontrollib, kas paigaldamiseks on piisavalt ruumi. Ventilatsiooni projektis on lisaks kajastatud seadmete töötamise põhimõtted, energiakulu ja paiknemine.
Ventilatsiooni projekteerimine eramajja, korterisse, sauna on oluline nii hoone konstruktsioonide kui ka inimeste enesetunde seisukohast. Kvaliteetne soojustagastusega ventilatsiooniseade aitab vähendada küttearveid, hoida ära niiskuskahjustusi ja hallitust, hoida ruumis õhu puhtana ning ühtlase temperatuuriga. Niiskustagastusega soojusvaheti abil on lisaks soojuse tagastamisele võimalik tagastada ka niiskust, mille abil on võimalik saavutada optimaalne õhuniiskuse tase ruumis. Kvaliteetne ventilatsioon on keskkonnasõbralik lahendus, mis mõjutab ka meie enesetunnet ja võib aidata ära hoida terviseprobleeme.
Hoone ehitusloa ja kasutusloa saamiseks on vaja koostada tehnosüsteemide projektid ning ventilatsioon kuulub sinna alla. Soovituslik on teha projekt enne ehitama asumist. Kui ventilatsioonitööde ja ventilatsiooni paigaldusega alustatakse ilma projektita, on võimalus, et lõpptulemus ei ole ootuspärane. Soovides pärast paigaldamist süsteemi muuta, on see kordades kulukam kui panustada projekteerimise käigus sobivaima lahenduse leidmisele.
Tuleohutussüsteemide projekteerimine on tuleohutuse vaatenurgast oluline mitmel põhjusel. Nende projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel tuleb tugineda seadustes ja määrustes viidatud tehnilistele normidele. Suitsueemaldus kuulub ehitusprojekti tuleohutuse alla ning seetõttu on ka selle projekti olemasolu nõutud.
Sagedamini kasutatavad tuleohutuspaigaldised on automaatne tulekahjusignalisatsioon ehk ATS ja suitsueemaldus. Suitsueemaldust on kahte tüüpi: loomulik suitsueemaldus luukide ja avade kaudu ning mehaaniline suitsueemaldus. Juhul kui loomulikul teel pole võimalik suitsueemaldust lahendada, siis saab seda teha mehaanilise teel. Sellisel juhul projekteeritakse torustik, suitsueemalduse klapid ja ventilaatorid ning juhtimisautomaatika.
Õigesti projekteeritud ja paigaldatud suitsueemaldus aitab inimeste elusid päästa ning minimeerida kahjusid varale ja keskkonnale. Valesti projekteeritud suitsueemaldus võib tulekahju korral suurendada ohtu inimeste elule, sest ei pruugi täita oma funktsiooni ja suitsu eemaldada ning võib isegi raskendada evakuatsiooni.
Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine
Vee ja kanalisatsiooni projekteerimine aitab kavandada toimiva süsteemi ning vältida hilisemaid probleeme vee kättesaadavuse või äravooluga. Projekteerija arvutab torude kalde, vooluhulga, dimensioneerib torud ja kontrollib, kas torustike paigaldamiseks on piisavalt ruumi. Veevarustuse ja kanalisatsiooni projektis on lisaks kajastatud torude ja vett vajavate seadmete paiknemine ning liitumispunkt. Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel on võimalik pinnakatet ja sademete intensiivsust arvestades määrata, kui palju sademevett peab süsteem vastu võtma ja ära suunama.
Hoone ehitusloa ja kasutusloa saamiseks on vaja koostada tehnosüsteemide projektid ning veevarustus ja kanalisatsioon kuuluvad sinna alla. Soovituslik on veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi projekt teha enne ehitama asumist. Enne projekti koostamist tasub põhjalikult läbi mõelda ruumide otstarbed, et planeerida vee- ja kanalisatsioonitorud. Lisaks köögile ja vannitoale tuleb arvestada erineva kodutehnikaga, nt pesumasina ja kliimaseadmega.
Kui vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega alustatakse ilma projektita, on võimalus, et lõpptulemus ei ole ootuspärane. Soovides pärast paigaldamist süsteemi muuta, on see kordades kulukam kui panustada projekteerimise käigus sobivaima lahenduse leidmisele.
Mudelprojekteerimine
Näiteks saab kontrollida, kas torude paigaldamiseks on piisavalt ruumi ja kas nad mahuvad ripplagede taha ja šahtidesse. Tänu täpsemale ehitusplaanile on võimalik vähendada ehitusvigu ning saavutada oodatud ja soovitud lõpptulemus. Kuna BIM projekteerimise abil saadakse kõik süsteemid omavahel vastavusse, siis ehituse käigus saab säästa märkimisväärselt aega ja sellega ka raha. Peale selle on omanikul väärtuslik teave oma hoone kohta, võimaldades hoone hooldamisel teha õigemaid otsuseid ja aidata sellega kaasa hoone pikaajalisele säilitamisele.
Lisaküsimused
Tehnosüsteemide projektis kavandatakse hoone erinevad tehnilised lahendused, nagu küte, ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus, kanalisatsioon. Enne eramaja, kortermaja või muu hoone ehituse algust tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusprojekt. Selle eriosade hulka kuulub tehnosüsteemide projekt. Hoone ümberehituse korral on vaja koostada tehnosüsteemide projekt koos ehitisteatisega juhtudel, kui paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteeme. Dokumente saab esitada riikliku ehitisregistri kaudu.
Tehnosüsteemide projekteerimise abil on võimalik tagada, et hoone tehnosüsteemid oleksid hästi integreeritud, vastaksid nõuetele ja kasutajate vajadustele. On oluline, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ning võimaldaks teha hooldust ja remonti. Kui plaanis on hakata ehitama hoonet, siis tuleks tehnosüsteemide projekt koostada enne ehituse algust, et vältida hilisemaid probleeme ja kallimaid ümbertegemise vajadusi.
Seega on tehnosüsteemide projekteerimine vajalik mitmel põhjusel:
- Seadusest tulenevalt peab olemas olema nõuetekohane projekt.
- Projekt toetab sujuvat ehitus- või renoveerimisprotsessi, aidates säästa raha ja aega.
- Tänu läbimõeldud projektile on tagatud inimeste turvalisus ja kasutusmugavus.
Ehitusprojekti koostamine eeldab põhjalikkust ja erinevate spetsialistide kaasamist. See võib esialgu tunduda keeruline, kuid panustatud aeg ja raha toetab ehitusprotsessi ja soovitud tulemuse saavutamist ning aitab vältida kulukat hiljem ümbertegemise vajadust.
Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadeks on üldjuhul:
- asendiplaan;
- arhitektuurne projekteerimine;
- konstruktsioonid;
- tehnosüsteemid, nagu küte- ja ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon;
- elektripaigaldised (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis);
- tuleohutus;
- energiatõhusus;
- asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa.
Ehitusprojekti staadiumiteks on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Ehitusprojekti koostamise alguses kavandatakse projekti vajadust, arvestatakse asumi detailplaneeringuga ning konsulteeritakse spetsialistide ja huvipooltega. Oluline on leida asjatundlik projekteerija, kelle abil luuakse eelprojekt, mida saab tagasiside ja muudatuste põhjal täiendada. Valminud eelprojekt koos vajalike kooskõlastustega esitatakse omavalitsusele ehitusloa saamiseks. Peale ehitusloa saamist tasub teha põhiprojekt, mille alusel saab korraldada ehitushanke.
Projekteerija lähtub projekti kirjutamisel ehitusseadustiku määrusest “Nõuded ehitusprojektile”. Sellest määrusest saab lugeda lähemalt mh ka seda, millised nõuded on eelprojektile, põhiprojektile ja tööprojektile.
Projekteerimise hind sõltub töö mahust. Töö mahu määrab hoone suurus ja keerulisus, korruste arv, tehnosüsteemide arv ning keerukus. Kui on soov tellida kõikide tehnosüsteemide projekteerimine meilt, siis on hind soodsam kui eraldi tellides.
Julgustame meiega ühendust võtma ja päringu esitama, et saaksime teha täpsema hinnapakkumise.
3D projekteerimine võimaldab projekteerijatel luua täpsemaid ja realistlikumaid plaane, mis aitavad vältida hilisemaid vigu ja parandusi. See võimaldab projekte viia ellu kulutõhusamalt. 3D visualiseerimisel on arhitektide ja projekteerijate üheks eelistatumaks programmiks BIM tarkvara.
Kokkuvõttes on 3D projekti mõned eelised järgmised:
- Realistlikkus ja täpsus aitavad saada parema ettekujutuse plaanitavast projektist.
- Kiire ja soodne viis, et avastada projekti puuduseid.
- Lihtne moodus teha projektis parandusi ja katsetada muudatusi.
- Parem projekti kvaliteet ning mõjusus turunduse ja projekti heakskiidu saamise eesmärgil.
- Täpsuse ja selguse abil toetab projekti elluviimist, mille tulemusena on suurema tõenäosusega vähem infopäringuid ja muudatusi ehitusprotsessis, väiksem kulude tõus, vähem on ümbertegemise vajadusi ja tõuseb töö produktiivsus.
Kontakt
Võta meiega ühendust.
W33 OÜ
Registrikood: 16255624
Telefoninumber: +372 5805 9075
E-posti aadress: info@w33.ee